pojengid meenutavad tugevalt kurbust; justkui kurbus oleks reas, riiulitel, teineteise kohal, kurbused, mitmused. alumise riiuli kurbus, ülemise riiuli kurbus.
botaanikaaia jõepoolne nurk on pojengide nurk. nägin neid eemalt. see täidlane roosasus, selles on nii palju rahulolu. mitte rahu.
eile, kui lõikasin orus lahti suuri saaremaa pirukaid, tuli pojengide lõhn hetkeks läbi puulehtede.
mu sõbrad abiellusid botaanikaaias.
pikk, pikk õhtu, ehmunud linnud, ja kivitrepid. ning palju valgeid taldrikuid.
suvi on küllus. mõtlesin esimest korda sellele, et ilmselt abiellun ise esimese rohelisega. enne pojenge, pärast lumikellukesi. aprillis? olen peaaegu nagu juhan liiv. ilusamat hing ei talu.
1 comment:
kelle pulm oli? ja see nurk näeb suht räsitud välja :) imho.
Post a Comment